Pediaatrid

Mis mind viimasel ajal on häirima hakanud, on pediaatrid, kes ei oska korrektselt rääkida eesti keelt. Või noh, ma ei nõuagi perfektsust, aga nii palju võiks ju siiski osata, et sa teed lapsevanemale selgeks, mis Su lapsel viga on ja millist rohtu kasutama peaksid.
Viimati kohtasin seda Mustamäe lastepolikliinikus. Tundus, et arst mind ja mu muret mõistab (muret tegelikult ju suurt ei oludki, kui et Rometil olid püreest sellised gaasid, et kartsime hullemat, mistõttu ka sinna läksime), aga kui tema rääkima hakkas, pidin iga jumala asja kaks korda üle küsima, et kas ma mõistsin teda ikka õigesti ja palusin ka rohtude nimed üles kirjutada. Ka ükskord varem käisime Mustamäe Lastepolikliinikus, kus ka pediaatriks oli venelane, kuid temast sai veel enam vähem aru. Ega ta liigseid sõnu ei kasutanud, mistõttu ei tekkinud meil ka sellist hämmingut, kuigi oli arusaadav, et ega päris kirgas kriit pole ka tema, mistõttu ei esitanud me ka liigseid küsimusi. Targem oli vait olla ja end mitte ärritada.
Kuidas nii saab, et Sa ei oska Eesti Vabariigis pediaatrina töötades eesti keelt? Kas siis eestlased, kelle emakeel on eesti keel, ei õpigi pediaatriks? Ei tasu ära? Või ei pea selleks, et olla pediaater, olema tark? Või mitte oskama eesti keelt? Et see oleks nagu ande raiskamine, kui hakkad pediaatriks? Ehk siis kas eestlased, kelle emakeel on eesti keel, on nii erudeeritud, et pigem pürgivad kõrgemale ja kaugemale? Aga enivei, närvi ajab. Siin tekib küll küsimus, et miks eestlastelt nõutakse Eesti Vabariigis vene keele oskust, kui venelased ise ei suuda ka sellisel ametikohal keelt nii selgeks õppida, et Sa teed end teistele arusaadavaks? Uskumatu.